Blogiarhiiv

Kuvatud on postitused sildiga Id.eology. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Id.eology. Kuva kõik postitused

1/07/2024

Broke Gringos – Junk EP (2004)




iD.EOLOGY/Bandcamp

Hip-hop Cinematic Rap Breaks Sampledelic Electronic Urban music Nu jazz

Einoh, see on igati lõbus saksakeelne räpp (paari inglisekeelse erandiga) kahe kümnendi eest CAN'i kodulinnast. Kuus lugu mahutatakse paarikümnesse minutisse. Mainitakse teiste seas Miles Davis't ja Jacko't, tehisintellekti ja 2.0 versiooni -- millest konkreetsemalt, ei jaganud matsu. Kuivõrd siinkribajale on ennekõike oluline olnud Morrissey ja Mark E. Smith'i verbaalne osa, siis hip-hop'i puhul on kohustuslikud eelkõige taustad ja räppimisviis -- juhul kui oleks vastupidi, siis oleks hinnang raudpolt madalam. Mõnusalt suitsune ja filmilik on see miljöö ja kulgemine -- vokaalid ilmnevad eri variatsioonides, olles kord summutatud, teinekord otse lajatavad. See on vana kool -- autotune'i ei ole (kuri)tarvitatud, ei ole tehnitsistlikult anaeroobne; kulg on sujuv ja humoorikas -- biitide ning sämplite keereldes tekib aeg-ajalt gravitatsiooni hajumise tunne. Mõnikord on rütm elegantselt laisk -- et mitte öelda hüpnootiliselt laisk. Kokkuvõtvalt -- ei ole siin midagi väga erilist, ent häbeneda ka ei ole. Eriti kui eeldada, et saksakeelse räpiga meenuvad kõige piinlikumad muusikalised hetked 90ndatest. Üle keskmise igatahes.

3/25/2023

Counterphase – Ghost Of The Time Lost (EP) (2012)



  • Drum and bass
  • Jungle 
  • Electronic music 
  • Nu jazz 
  • Dream and bass 
  • Organic electronica 
  • Acid jazz 
  • Chilltronica 
  • Cinematic 

On tarbetu küsida, kas trummi ja bassi on avalikus ruumis rohkem või vähem kui dekaad või paar dekaadi tagasi, ent kuulajate alateadvusse on see niikuinii rohkemal või väiksemal määral kinnistunud. Olgu see juhtunud reklaamide või spordiülekannete vaheliste pauside kandjana. Veerand sajandit tagasi võidi küsida üsna üleolevalt – kas sa trummi ja bassi kuulad? Oli ilmselt osutus heale muusikalisele maitsele. Samas sajandivahetusel ei olnud nimetet žanrist enam midagi uut kaevata – erinevalt haussmuusikast ei olnud selles ei kandvust ega elastsust. Kuulasin just üht "Vibratsiooni" saadet, mis pühendatud jungle'ile – ilmselgelt kahetunnine kuulamine oli nüristav. Nimetet žanri fenomeni võib võrrelda The Stone Roses'i omaga indimuusikas. Kohustuslikult trendikas, ent madalaväärtuslik ja tüütu. Millegi suure esilesurumine järgmise suure asjana. Rõõm on tõdeda, et Counterphase'i 6-looline taies ei karju tehnitsistlikult ja klišeepiiratult näkku – tuuakse nähtamatult mängu happejäts, sugereerivad heliefektid, robotpopi ja haussmuusika vokaalid ning orgaanilised konkreethelid, avardamaks universumit. Atmosfääriline universum kaigub ja kõigub kujuteldaval restvoodil või tehes elliptilisi trajektoore ümber kujuteldava keskme. Eeldatakse kopitama kippuvatest minimalistlikest eeldustest maksimaalsemat. Vabalt võiksid osad sellest helindist palistada mõnd mängu- või dokfilmi, kuivõrd hingestatus ja filmilikud meeleliigutused on konkreetsesse teosesse sisse kätketud. 

8.0 (7.0-8.5)

4/05/2012

Dubsalon - Durban Chamber LP (2011)


Id.eology

9.1

/Dub, Psychedelic/


Comment: this album contains 8 tracks and one huge, 30-minute remix/mixtape by DJ Saetchmo, of course, made up of the notches of Dubsalon. The concept and obsession of the album rotates around dub, dub, and dub. Sometimes it is more traditional, sometimes more psychedelic or electronically hemmed or intensely mixed with each other. However, all of that might not make difference if all this synergy coming forth from the slots and terrains of it wasn`t so mesmerizing and formidable.

10/31/2009

Monokle Tesaurus (iD.EOLOGY)

Monokle on Arhangelskist pärit duo, mille taga on Vladislav Kudrjavtsev ning Aleksandr Kumatš. Tesaurus on noormeeste kolmas album – järg albumitele “Something About Frost” (2006) ning “Ideas Aloud” (2007). Ka enne Monokle`i moodustamist olid nad mänginud erinevates rock- ning hip-hop-kollektiivides. Monokle demonstreerib tendentsi, mis oli omane nullindate aastate orgaanilise elektroonika artistidele – liikuda elektroonilise saundskeipi juurest kitarrisaundiseguste ristandite manu. Näituseks seesugused bändid nagu To Rococo Rot, Telefon Tel Aviv. Nende praeguse leibli iD.EOLOGY koduleheküljel on neid kirjeldatud kui eksperimentaalse popi ajaloolist odüsseiat – CAN`ist Plaid`ini ning New Order`ist Maniacs Of Noise`ini. Esimese albumi õrnalt darkwave`liku alatooniga (ning ilma kitarrideta) IDM on omandanud sametised kitarri–ning orkestratsioonikihid. Samas bänd on jäänud truuks instrumentaalsele kontseptsioonile. Avaloos Bear and Mug loovad üksildane klaver ning viiulid korraks udukaunist ulma. Järgnev lugu Steppe süvendab seda tendentsi – laialt laiali triivivad orkestratsioonid ning kitarrid heidavad sugestiivset fluidumit sisse. Midagi seesugust, mis on tuttav God Is An Astronaut`i albumitelt (etteruttavalt mainiksin sugulashingedena ka Opium Flirt`i ning Orange Crush`i). Warm Control muudab suunda ning kandub downtempo ning chillout`i radadele – tõepoolest, selles loos keeratakse soojuskraanid sisse. Järgmistes lugudes tõstetakse imaginaarsusnivood. Ning lugudes Friday ning Magic Go! täidetakse post-rock-struktuuride kanalid orgaanilise elektroonika kõladega. Kui lisada juurde ka keskmiselt 4-5 minutilise kestusega lood, siis Monokle`ist ei saa rääkida kui konventsionaalsest post-rock-ansamblist (teate küll, kelledele meeldib pakkuda 15-20-minutilisi instrumentaalpalu jõuetute crescendode`ga – liikuda mäest üles-mäest alla, mäest alla-mäest-üles). Ma nimetaks käesolevat albumit illustratiivseks – püüab visualiseerida mõnd hangunud looduspilti. Ka omandab muusika sageli melanhoolse alatooni. Eraldi rõhutaksin seesuguste lugude nagu Steppe, Magic Go!, Warm Control, Nut Brain ning Transit headust. 

Kuula albumit siit ja siit

9.3