Blogiarhiiv

Kuvatud on postitused sildiga Modicum Of Silence. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Modicum Of Silence. Kuva kõik postitused

9/09/2015

Abstressionist – Abstression I (2009)




/Singer-songwriter, Experimental rock, DIY, Improvised music/

Comment: once upon a time there was an imprint, called Modicum Of Silence whose goal was to release music by artists from around the area of the state of Ohio. Abstressionist was one of those artists who released four more or less short-running issues. For instance, Abstression I consists of three tracks with the total time of 7.09 only. More profoundly, there are represented stalking lyrics accompanied by frayed but spaced-out guitar playing wherein mood is downright murky. Third component is air between those sections. At Abstression I (Entanglement) the artist seems to be somewhat distrait sounding as if having a concealing cover on the chords. Later on, it will disappear to bring forth more brisk chords and emotional singing. Nice effort.

6/30/2015

Gotikplage - We Are Synonymous With Sin (2008)




/Experimental metal, Ambient, Screamo, Progressive metal, Psychedelic/

Comment: Gotikplage was the first nom de plume of Nic Ross, an artist from Whitehouse, Ohio, USA who headed a fine netlabel called Modicum Of Silence which was an outlet for different artists from Whitehouse-environing/Ohio area. Mostly there were up artists who played innovative electronica, folk and rock fuelled music (Telemetrics, Chad Foltz, Kevin McCraney, Tree No Leaves, Abstressionist etc). Maybe the most well-known artist was Brothertiger, who gained enough success at the pinnacle of chillwave/glo-fi/hypnagogic hype. However, this 8-track issue was released when Nic Ross was only 16-year old. We Are Synonymous With Sin is the tight blend of progressive metal, screamo and ambient music elements being accentuated with boldly psychedelic organ sounds and concrete music whiffs at times. Of course, those slowly progressing spaced-out soundscapes are spellbinding ones. At times the listener can feel as if there is raucous screaming balanced with airy sonic pads. All these tendencies would forebode the forthcoming aesthetics of Our Subatomic Earth, Ross` next one-man-project. Yet, Gotikplage`s oeuvre was remarkably more concise because the compositions are particularly short-running, for instance, reaching the mark of 2 minute only on one occasion at here. In a nutshell, these 10 minutes and 40 seconds are thoroughly striking.

8/10/2012

Surrent and A Useful Idiot - Videodrone (2009)



9.4

/Space rock, Post-rock, Experimental rock, Avant-rock/

Comment: this album was issued on Modicum Of Silence, the recording label which has publicated a lots of releases by artists who are particularly related to State Ohio. It might be the most famous artist appeared under their umbrella is Brothertiger, the chillwave/glo-fi representative. Stylistically there are represented the demarcation of post-metal, experimental/avant-electronica, glo-fi, free folk, innovative post-rock, whimsical indie rock, and conceptual/sound art. However, this set of 7 notches concerns a kind of experimental rock journey which is imbued with spacey, delayed layers of guitar chords and repetitive patterns-loops surrounded by resonating space around it. Sometimes the layers are pronounced by some signal-alike reverberations originating in barges and the analogue synthesis and treatment of electronica, thus approaching rather to the realm of avant/experimental electronic music. In conclusion, it is a spiritual appearance indeed.

11/24/2011

Surrent - Gadgug (2008)



/Guitar ambient, Ambient, Experimentalism, Avant-garde, Electro-acoustic, Improvised music, Acousmatics/


Comment: if you are made acquaintance with the albums on Modicum Of Silence, a label concerned on the music of the state of Ohio then you should know very well what could be expected from this issue. Indeed, tense guitar-based experimentation is surrounded by the sort of open-aired ambience permanently swelling and shrinking, adding and reducing the elements of lush noise, and electronica. Just one, 15-minute improvisation for the guitar, electronica, and the undulation of refreshing air is offered here all of that wrapped up by longing and melancholic feeling.

10/09/2011

Radix - Autopsy (2009)



9.5

/Ambient, Breakbeat, Ambient techno, Glitch ambient, Glo-fi, Experimental electronica, Downtempo/

Comment: enthralling broken beats wrapped up by dense yet blissed-out atmosphere do make this album really worth always to be remembered for. More profoundly, the beat structures veers away techno, breakbeat, jungle, downtempo, however all these rhythm structures are coated with darkly glistening synths this way rather being a part of the glo-fi/chillwave music scene. Released on the Modicum Of Silence label which once domesticated such outstanding musician as Brothertiger, a melody maker widely known in the circuits of the chillwave/glo-fi scene at the moment.

3/11/2011

Kevin McCraney - Nightwaves & Dreamscapes (2008)

/Microtonal, Musique concrete, Ambient, Drone, Ambient drone, Minimalism, Conceptual, Avant-garde, Sound-art, Experimentalism, Acousmatic/

Comment
: Kevin McCraney is a a founder part of the label MODICUM OF SILENCE and being a contributor or member on different albums of the label. However, by himself he has recorded 3 albums, the recent one was his start-off. As the title refers to, indeed, it is an obscure topic, generating and operating with deep, minimal and microtonal soundscapes, droning hisses and inclusive field recordings (yeah, the birds are singing on here). An opulently sensible, soothingly dream-alike, all in all, good shaped in any sense.

9/15/2010

Ominous Audio Drum Improvisation with Electronics (Modicum Of Silence/Jamendo)


Nic Ross`i aktiivsus ning mitmekülgsus on igati tervitatavad ning tunnustamist väärivad omadused. Tuntud ennekõike projektide gotikplage ja Our Subatomic Earth järgi, veab noor ameeriklane koos teise muusiku Kevin McCraney`iga label`it Modicum Of Silence (mis on keskendunud Ohio osariigist pärit eksperimentaalmuusikale) ning teeb koostööd ja abistab oma know-how`ga teisi artiste (nt Chad Foltz`i).

Nagu käesolevast pealkirjast aimdub, keskendub Ross oma viimases projektis trummimuusikale ja elektroonikale. Teisisõnu, segu karmist post-metal`ist, post-rock`ist, ambient`ist ja avangardist (Our Subatomic Earth) on mõneks ajaks kõrvale heidetud. 31-minutilise ja 7-loolise taiese lähtealuseks on vibreerivate trummikilede kineetilise energia "tõlkimine" pooljuhuslikeks MIDI-andmeteks. Virtuaalsed instrumendid ja heliefektide live-ülesvõtted on lisatud trummari rütmide ning tempomuutuste taamale, mis omakorda põhineb puhtalt improvisatsioonil. Siin on instrumentaalne tumedakõlalisus (ja eeldatavalt pahaendelisus) vaheldumas atmosfäärilise kihistusega. Trummeldamise, stereoefektide, digitaalsete krõbinate ning urisevate sündisaundide vahele jääb palju tervistavat efekti lisavat õhulisust. Dragging the Limitless Void osutab kõige ilmsemalt tõigale, et Ross`i ei ole külmaks jätnud Tim Hecker`i boreaalne šamanism. Lopsided and Flat muudab suunda 360 kraadi, omandades tormleva acid fusion`i parameetrid. Lõpurajas Ominousness lööb kaasa ka McCraney, toetades süngekõlalist helipannood rüperaalist välja võlutud abrasiivsete digitaalefektidega. (Mehed tõdevad loo lõpus: "It is pretty crazy") Põnev ettevõtmine ning soliidne vormistus.

Kuula albumit siit

9.3

7/19/2010

Chad Foltz From March to September (MODICUM OF SILENCE/Jamendo)


Ohio osariigi väikelinnast pärit 23-aastase Chad Foltz`i unistuseks on elada tavalise inimesena, olla hea abikaasa ja isa ning teha indie filme ja muusikat, omamata rahamuresid ning soovides, et teda mäletataks ka pärast surma. Selle aasta alul ilmunud 6-looline EP "From March to September" pidi olema nurgakiviks debüütalbumile "The Heart Of It All", mida siiamaani ei ole veel üllitatud... .

Chad R. Foltz and A.M RADIO koosseisu kuuluvad lisaks Dan Pontius, Kevin McCraney ja Nic Ross. Kaks viimast on eksperimentaalmuusikud ning plaadifirma MODICUM OF SILENCE eestvedajad. Mis iganes, Nic Ross`i aka gotikplage`i ja Our Subatomic Earth`i käemustreid on siin küllaldaselt. Parim näide on I-75 - massiivse sööstuga plahvatus rebestab vaikusesfääri olematuks. Post-rock`i ja post-metal`i crescendo on muljetavaldav. Teisalt ka Strangers on a Train oma neurootilises hüplevuses pluss metalsed kahinad-mürinad, gruuvid ja heliefektid teistes lugudes reedavad Ross`i. Üleüldse - crossover-traageldused on Ross`ile ainuomaselt välja tahvatud. Lisaks võib sarnasusi tajuda ka Bright Eyes`i, Bob Dylan`i, Super Furry Animals`i ning Talking Heads`iga. Nimetatud elemendid pluss Foltz`i varieeruv vokaal - vaiksetest värelevatest arendustest falseti ja karjumiseni välja - annavad reliisile usutavuse, veenvuse ning (enese)kindluse. Teoreetiliselt küll folk, kuid reaalsuses kompromissitu, eepiline, massiivne, kohati hüsteeriline ja hüsteeriliselt ilus muusika.

Kuula albumit siit

9.1

1/11/2010

our Subatomic Earth Underscore (Modicum Of Silence/Jamendo)


Vaevalt sai uus aasta alata, kui Nic Ross on taas platsis. Rõõmuga. Võib ainult kihla vedada selle peale, kas noor ameeriklane rõõmustab meid sel aastal rohkemate albumitega kui mullusel aastal (5 albumit). Tõsi, albumi pealkirja vaadates võib arvata, et selle teosega koos saab ühtlasi projektile joon alla kriipsutatud. Teisalt, kui võimalust on, siis reliisida aasta jooksul album (või palju albumeid) on kindlasti palju etem kui anda välja album iga 2-3 aasta tagant. Lisaks tunnetuse säilitamisele võivad ka muusikakriitikud muusiku suurele vaevale lihtsalt vee peale tõmmata.

“Underscore” koosneb 4 loost, mis kõik kannavad pealkirja sama tiitlit (pluss järjekorranumber). Esimeses loos esitleb OSE uut tahku oma saundis - seda alustab raadiolainete intensiivne kruttimine ning mineviku sügavustest pärit jutuvada, milledest saab kontrapunkt eepilistele tumeainelistele post-rock-helistruktuuridele. Õieti viiimatimainitud element saavutab loo arenedes tasahilju ülekaalu esimese üle. Loo lõppu kaunistab vaikne, kuid hõrk ämbienttekstuur, meenutades puudutuselt suurepärast mikrotonaalset ämbienthõllandust Palus Somni (albumil “Infinite”). Ning jutusämplid on albumit algusest lõpuni läbiv element. Teine träkk rõhub kõrgetele ja kaugeleulatuvatele kitarrivõlvidele ning helikihtide segustumisele, kõlades nii nagu olemuselt massiivne eepiline instrumentaalrokk kõlama peaks. Kolmanda loo massiivsetes doom-riffides on palju veenvust, mis üleneb võimsaks post-metal-crescendo`ks. Crescendo peksleb-taob kuni järgneb püänt - lugu lõpeb medikamentide reklaamiga kaugetest aegadest. Albumi lõpetab massiivse kitarriinertsina (esile- ja edasi)rulluv ning hingetõmbekohtadega vahelduv Underscore IV. Üles-alla kihutamine nagu läbi alternatiivmetallisti ajukäärude.

Siksakilised manerismid on käesoleval albumil suht kergesti ettenähtavad, prognoositavuse tõttu koguni pelutavad, samas kui need hetked kätte jõuavad, on neis palju kaunist ülevust. Dekadentlik ülevus. Kuid mõte sellest hakkab mind tasapisi väsitama.

Kuula albumit siit

8.4

11/01/2009

Brothertiger Apache Feathers (Modicum Of Silence)


Enne kuulamist viskasin pilgu Brothertiger`i plaadiümbrisele – erksad, glämmilikud, tihti teineteisse sulanduvad värvitoonid – meenusid kohe Suede`i singlite- ning albumiümbrised aastatest 96-99. Kas see vihjab sellele, et sünteetilisema kõlaga poppi on oodata? Modicum Of Silence`i alt? Never say never... . Avalugu A House of Many Ghosts viib mõtted sellele, et hea loo jaoks ei piisa alati korralikust rütmist ning meloodiast – oluline on ka vastuvõtja muusikaline kuulamiskogemus ehk kuulamiseeldus. Et uusi asju saaks ka kuidagi kogemusvakku sobitada. Suhestuda varasemalt olnuga. Avalooga meenub The Lightning Seeds ning nende ribadeks kuulatud kassett "Like You Do...Best of the Lightning Seeds" (1997) – ianbroudie`likud soojad vokaalharmooniad ning meloodiline sensibiilsus. 90ndate keskpaiga svingiv London, Manchester ning Sheffield. Lugu omandab lõpupoole suisa kingapõrnitsuslikke unistusfoone. Ameeriklased pakuvad kõike, mida hea popi tarvis vaja läheb – varieeruvad - keskmised ning kõrged - vokaalharjad, duubeldatud vokaalliinid, atmosfäärilised, samas vunki täis sünteetilised pannood. Lo-fi`lik element õrnalt helipilti läbistamas. Lily Allen vingus hiljuti meedias, et muusika illegaalne allalaadimine hävitab popmuusikatööstuse. No ja siis? Milleks? Et oleks piisavalt raha ja aega, et saaks meedias omi sigimis- ja reproduktsioonielundeid välgutada? Et tema ning Paris Hilton`i-sugused huinjaad esile kerkiks? Et saaks masse veelgi juhmistada ning (inim)väärikust maha tallata? Mina küll oma tütrele seesuguseid fucking eeskujusid ei taha. Piinlik on. Best-Thing out of Some-Thing ning Look Out Below on lood, mis veenavadki mind popbisnise mõttetuses. Tegelikult terve album veenab mind selles. Ning “suured artistid” põlevad minu peas heleda leegina.

Kuula albumit siit

9.0

10/19/2009

Our Subatomic Earth Inifinite (Modicum Of Silence)


Nic Ross on 18-aastane USA noorsand, kes veab koos Kevin McCreaney`ga eksperimentaalsele rokile pühendatud leiblit Modicum Of Silence. Nimetatu korjab üles Ohio osariigis tehtud muusikalisi katsetusi. Lisaks sellele on ta andekas muusik, kes enne 2009. aastat oli teada oma projektiga gotikplage ning koos McCreany`ga projektis Telemetrics. gotikplage tähendas tasemel post-rock`i, millesse olid tihti põimitud tugevad fusion`i mõjutused. Ütleme nii, et kui Nic Ross oleks eestlane, siis me kuulutaksime ta rahvuslikuks aardeks ning Eesti muusika tulevikulootuseks. Raudselt.

Our Subatomic Earth peegeldab Nic Ross`i hoopis teistsuguse külje pealt. Tugevad metal`i mõjutused on need, mis ennekõike esile kerkivad. Post-metal, sludge metal, indie metal, trash-hardcore (metal), screamo - rääkides karmimast ning domineerivamast poolusest. “Infinite” on Nic Ross`i kolmas album käesoleval aastal. Järg albumitele “Nothing” ning “Is” (äsja avastasin, et juba neljas album - "Orgin" - on väljas!). Uus album jätkab viimatinimetatu võtmes. Vaikus ning müra. “Post” ja “indie” ilmnevad ämbientse ning elektroonilise tekstuuri põimituses eelpoolmainitud karmima küljega. Samas tehnilise poole pealt on heli märksa puhtamalt salvestatud – saund on võimsam ning selgepiirilise(ma)lt liigendatud. Kooliraha on tasutud. Ladinakeelsed pealkirjad näikse viitavat inimhinge all asuvatele ookeanitele ning meredele. Avang Lacus Temporis algab õrnalt ebaleva hardcore-rünnakuga, vaibub ning poole pealt areneb konventsionaalse post-rock`i ning post-metal`i seguseks rokkimiseks, et taas vaibumisse langeda ning sõnamanaks muutuda. Mare Vitalis näitab nimele kohaselt elujõulist minekut – screamo-element seguneb post-rock`iliku elemendiga meeletuks energiavahuks, mis, tõsi küll, hakkab varsti kaotama oma energiat, kuid mitte sügavust, muutudes ilusaks ämbientseks hõllanduseks. Ning seejärel taas kääne tagasi energiapulbitsemisse. Ning loo lõpp ületab intensiivsuselt algust. Võimas energiatulv! Tõepoolest, ka Oceanus Procellarum tõestab taas, et uuel albumil on post-rock- element tugevalt esindatud. Siin ei ole igavust – läbi ohtrate tempo-ja tämbrimuutuste ning crescendo muutub muusika nauditavaks. Aga jällegi – konkreetne lugu on eepilise instrumentaalroki ning eksperimentaalmetali ristand. Elektrikitarrid koovad atmosfäärilist kihti, kuigi rütmisektsioon tiksub kohati metal-võtmes. Ka omandab lugu crescendo`st alla langedes metalse läike. Loos Mare Crisium (nagu ka lõpuloos Mare Serenitatis) otsib kummulleeruv äng väljapääsu. Nic Ross on valmis endal kõri välja karjuma. Hääleaparaat jääb õnneks paika ning album jätkub fantastilise ning ka albumi konteksti arvestades erakordse Palus Somni`ga. Unemaastiku mikrotonaalne võnkumine loob seoseid, mida sõnades on raske väljendada. Võib-olla läbi häguse valguse paistavad ammused unistused. Või tulevad meelde süütud mälestused kaugest minevikust, mis sügavale mälukihtide alla on mattunud. Ma ei kahtle selles, et Nic Ross`ist saab (lähi)tulevikus USA eksperimentaalroki suur nimi. Oskuste, andekuse ning nooruse kombinatsioon on selles ühendriiklases erakordselt esindatud.

Kuula albumit siit

8.8