Blogiarhiiv

Kuvatud on postitused sildiga Patient Sounds. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Patient Sounds. Kuva kõik postitused

12/12/2015

Lee Noble – Un Look (2015)




  • Drone pop
  • Leftfield pop
  • Organcore
  • Glo-fi
  • Indie
  • Art pop
  • Soundscape
  • Hypnagogic pop
  • Ambient 
  • Epic
  • Avant-pop
  • Organic electronica
  • Minimalism
  • Experimentalism


Comment: The Californian musician Lee Noble`s 11-track issue is an introspective view either through sublimely droning organ-induced compositions or delicately strumming strings and orchestrated synthesised layers. By using the former method Lee Noble explores sounds in an abstract, fairly experimental way. In this case, his music chimes like an example of hyper-realistic daydreaming saturated with little angels and beneficial sprites wobbling and dancing very slowly nearby you because of being either isolated by slow-motion filter or shifted by caressing of a faint sea breeze. For instance, listen to Marble Shroud which gives one goose bumps due to minimally droning organ lines and little yet clearly remarkable phase changes within the one. On the other side, while he is singing then compositions remind of Radiohead and Noble`s vocal comes close to Thom Yorke (for instance, Out Of Out, Pink Laser, Light Death, A Few Better Than Some). At times he exploits majestically floating yet restrained samples and poignant vinyl induced hiss and crackling noise to adorn tracks with a more organic approach (Light Death). It might be the music Lee Noble has produced during the last 6-7 years it will have tagged as baroque pop/chamber pop in the future. In fact, as a reviewer I feel myself quite confused because it is hard to decide is it experimental music or rather being a part of experimental pop music, is it ambient or rather having a place within ambient pop compartment. It might be the issue is a thoroughgoing post-album thereby having crossed all those hypothetical borders laid in front of him. By kindred souls I recommend to listen to Ducktails, Real Estate, M.Geddes Gengras, x.y.r, Cankun, Balam Acab, M. Sage, LAY BAC etc. However, first of all one should discover his previous outings because many of them are essential gems of modern music. Im a word, Un Look is a beatific glimpse indeed. 

5/09/2010

Littoral Drift Rise and Descend the Mountain (Patient Sounds)


Littoral Drift on Brett Taylor, üks osa Colorado osariigi linnakese Fort Collins`i skeenest ja plaadifirma Patient Sounds`i ilmest. Olen blogis varem tutvustanud M. Pyres`it, kellega LD`l on märgatav ühisosa ja kvaliteet. Õieti ka Taylor ise kuulus M. Pyres`i koosseisu - enam ilmselt mitte, kuna ta asus elama kaugele põhja - Minneapolis`esse.

Kitarrid, kitarriefektid ja ruumilisus on põhimärksõnad, milles Taylor`i muusika leiab omapära. Akustiline, kohati kriipiv kitarriplõnnimine on vaheldumas atmosfäärilise pulseerimise ning pingestatud võnklemisega. Vaevalt tema muusikat saab nimetada lihtsakoeliseks, küll aga minimalistlikuks - hillitsetud progressioon loob mustreid ja vorme. Käesoleval üllitisel võib kuulda kaunist ja eepilist singer-songwriterlust (I Hate Parties), eksperimentaalset ambient`i (Flickrn` Halos), southern rock`i mõjusid (Lousy Town Epiphany) ning elektroakustilisi eikellegimaid, mistõttu sageli tundub, nagu taamal lõõmaks leek ja puhuks vaikne tuul. Lisaks Patient Sounds`i kamraadbändidele võib leida hingesugulust John Fahey ning varase Vlor`iga. Suur üllitis igatahes.

Kuula albumit siit

9.5

4/06/2010

M.Pyres DSMMBR (Patient Sounds)


Tartust natuke suuremas Fort Collins`i linnas (Colorado osariik) on oma elujõuline põrandaalune eksperimentaalse (rokk)muusika skeene, millest üks osa on koondunud rohujuureleibli (s.t mille muusikud ise on asutanud oma muusika väljaandmiseks) Patient Sound`i ümber, mis üllitab reliise vabalt kättesaadavana, kassettidel ja CD-R`idel. Plaadifirma on tasapisi tuntust kogumas - näiteks hiljuti leidis äramärkimist Pitchfork`i poolt.

Patient Sound`i üks staare on M. Pyres (loe: empires; mõista: katarsis muusika tulematusriitusest(?!)), produktiivne kollektiiv, mille koosseisu kuuluvad Matthew Sage, Joseph Yonker (Pasture; Tables & Chairs), Brett Taylor (Littoral Drift) ning Logan Corcoran (Bad Weather California) pluss mõned tüübid laivis. Koosseis ei ole pidev - ainsaks läbivaks liikmeks on esimesenanimetatu. Žanriline pendel kõigub post-folk`ist- ja-rock`ist kuni shoegaze`i ja ambient-muusikani välja.

"DSMMBR" on Sage`i sooloalbum, sisse mängitud ja salvestatud magamistoas. Süntesaatorid, kitarrid, vanad salvestised, välisalvestised ja Hammond-orel on need, mis raamistavad selle imetabase helitaiese. Ütleks nii, et 35 protsendi ulatuses on siin post-rock ning ülejäänud osa kuulub ambient`ile ja elektroonilistele manipulatsioonidele. Kuid mis peamine - kihid on üksteisest tihedalt läbikasvanud, mistõttu stilistiliselt ei ole 27-minutiline ja 7-looline reliis "nurkadeks" jagatud. Totaalne sünteetiline kehand etteantud elementide piires. Helipilti iseloomustab läbiv võnklemine, staatilise pingestatuse ja lõdvestumise vaheldumine, teisalt loomupärane pastelsus, näiteks lõpulugu Cold Hawks on Heat Wave võiks vabalt olla mõne eepilise panoraamfilmi saundträki osa. Milline pulseeriv dünaamika! Vahetevahel väljaulatuvad üksikud klahvpillipassaažid, helisignaalid, bassimüdin ja field recording-elemendid (nt maanteelt kostuv müra) lisavad käesolevale uut tonaalsust, positiivses mõttes segast sentimenti ning üleüldist loomulikkust. Ning alati tervitatavat haavatavust. Liikumine täiuslikkuse poole ning selle saavutamine. Kulg. Eesmärgi loodumine. Võib-olla vanade salvestiste kasutamise ja obskuursuse, võib-olla kussutava meeleolu vahendusel või mainitet põhjustel kokku meenutab "DSMMBR" kõige rohkem The Caretaker`i aegade unustusse ulatuvate tolmuste sämplijuppidega helikeelt. Täielik tase. Seda brianenod kadestaksid!

Kuula albumit siit

10.0